Eriti madal võttenurk lubab metsas pildistades anda aimu ka ümbritsevatest valgusoludest ja keskkonnast. Kirevad valguslaigud loovad helge meeleolu. Tehniline info : Nikon D4 + Nikkor 35mm F1,4. F1,4, 1/200, ISO 400.
Ma olen aastaid koolitustel kasutanud lauset: “Õige lähipildistaja tunneb ära selle järgi, et ta põlved ja küünarnukid on mudased.” Võib olla sõna õige on selles lauses pisut liialdades mainitud, sest õige piltnik lähtub ikka konkreetsest olukorrast, mitte ei löö kõiki motiive ühe puuga. Kuid tähelepanu juhtimiseks sobib see sõna siiski.
Lähipildistamise alla käivad sisuliselt kõik makrofotograafia teemad – putukad, taimed, mustrid, pisikesed loomad jm detailid. Põlvede määrimise vastu pole tavaliselt kellelgi eriti midagi, kuid küünarnukke ja kõhtu nii lihtsalt maha panna ei taheta, eriti kui ollakse kusagil niiskel maastikul pärast vihma (parim aeg värskelt õide puhkenud taimede pildistamiseks!). Muidugi võib see vales riietuses olla ebameeldiv, kuid pildi seisukohalt siiski oluline.
Küünarnukilt asend on nii pisikeste taimede nagu nurmenukkude puhul siiski pisut kõrge. Tausta üleminek rohelisest mustaks on natuke vales kohas. Tehniline info : Nikon D4s+ Nikkor 300mm F2,8 VRII. F8, 1/320, ISO 800. Kolmeastmeline Lee kiilfilter.
Kõhuli laskumine ja kaamera maapinnale toetamine annab sobiva tausta, tõstes õied tumedale taustale ja tuues need hästi esile. Tehniline info: NikonD4s + Nikkor 300mm F2,8 VRII. F8, 1/320, ISO 800.
Miks? Eks natuke sõltub motiivist ja nägemusest, kuid tavaliselt on pildistaja eesmärgiks portreteerida konkreetset taime või putukat või nende kogumit. Lihtsaim viis millegi konkreetse esiletoomiseks on see taustast eraldada. Kuidas seda teha? Loomulikult tausta optiliselt udustades. Mugavalt, põlvelt asendist jääb taust, milleks on ümbritsev taimestik motiivile liiga lähedale ja selle udustamine ei õnnestu ka kõige suurema avaga. Taustaks on ju maapind taime jalamil, ülevalt alla pildistades on maapinna kaugus sõltuvalt taimeliigist kõigest kümme kuni mõnikümmend sentimeetrit. Lisaks sellele jääb vahetult samas paigas ja sama valguse käes olev taust motiiviga ühte tooni, mis raskendab esiletoomist veelgi.
Pikali visates pole taustaks enam maapind taime ümbruses, vaid horisontaalplaanis midagi taime taha jäävat. Selleks võib olla metsaserv, mäenõlv, taevas või metsas sees pildistades puutüved, mis pildi mõnusalt triibuliseks võõpavad. Nüüd on palju rohkem võimalusi meelepärase tausta otsimiseks, sest igas suunas on taust pisut erinev. Tausta kauguse tõttu pole ka motiivi eristamine enam keeruline.
Küünarnuki võttenurk sulatab nii pisikese looma nagu siili nina maapinnaga ühte. Taust on ka igav ja tausta üleminek heledast tumedaks jookseb loomast läbi. Tehniline info: Nikon D4s + Nikkor 300mm F2,8 VRII. F2,8, 1/200, ISO 6400.
Võttenurga jutt kehtib samamoodi ka loomade pildistamisel. Suuremate loomade puhul piisab põlvelt asendist, kuid pisemate portreteerimiseks tuleks ikka nende tasandile laskuda ja kõht maha panna. Tihti on oluline vahe just selles viimases paarikümnes sentimeetris, mille annab küünarnukkidelt täitsa kõhuli laskumine. Igal juhul tasub motiiviga töötades proovida erinevaid võttenurki, sest kogu aeg kehtivat reeglit pole ning kõik sõltub olukorrast. Madal võttenurk peab midagi pildile lisama, mitte olema asi iseeneses.
Kaamera maapinnale asetamine tõstab nina kõrgemale ja loob ka huvitavama tausta. Tehniline info: Nikon D4s + Nikkor 300mm F2,8 VRII. F2,8, 1/160, ISO 6400.
Tekst ja fotod: Sven Začek
Sven Začek on auhinnatud Eesti loodusfotograaf ning looduse- ning fotopõhise veebiportaali looduspilt.ee üks asutajatest ja eestvedajatest. Sven Začeki sulest ja kaamerast on ilmunud fotokursus.ee kursuse “Loodus- ja portreefotografia põhitõed” kaks peatükki: “Kuidas pildistada loomi” ja “Kuidas pildistada maastikke”. Samuti on Sven kirjutanud kompositsiooni põhireeglitest kursuses “Välklamp, kompositsioon ja teravus“.
