Käes on aeg, mil öö on päevast pikem. Näiteks aasta esimesel päeval läheb päikese loojangust tõusuni aega tervelt 17 tundi ja 28 minutit. Toast välja minnes, autotulede või tänavavalgusest kõrvale vaadates tundub maastik pärast päikeseloojangut kottpimedana.

Kui silmi hämaruse saabumisega harjutada selgub, et see aeg polegi täielikult pime. Me märkame puude siluette ja silmapiiri. Kuupaistel või hämaras näeme veelgi rohkem.

Kui kaamera on toetatud kas kolmjalale või mõnele muule alusele on pildistamine iseenesest lihtne. Aga ööpiltidega algavad suuremad probleemid pärast pildistamist. Kas meie foto näitab seda, mida ise nägime?

Tavapäraselt säritatud (alasäri!) ja töödeldud öine foto ei anna edasi seda, mida meie silmad nägid. Värve on liiga palju. Pilt on tehtud umbes pool tundi pärast päikeseloojangut pilves ilmaga. Canon EOS 5D Mark III, EF24mm f/2.8 IS USM, f/16, 240s, ISO 800.

Teame, et pimedama meeleolu edasiandmiseks tuleb vähendada säritust, kuid sellest veel ei piisa. Tulemus ei ole see, mida meie silmad nägid – liiga värviküllane. Öövalgus on taevakehadelt ja atmosfäärist peegeldunud päikesevalgus. Selles on olemas enam-vähem kõik lainepikkused, mida meie kaamera hoolikalt salvestab.

Inimese värvitaju hämaruses aga muutub. Valguse vähenemisel hakkavad silma võrkkestas värvitaju eest vastutavad kolvikesed tööd lõpetama ja olulisemaks muutuvad halltoonides pilti „tootvad“ kepikesed. Seega tuleb lisaks heleduse vähendamisele vähendada pildil ka värviküllastust.

 Ühtlaselt vähendatud värviküllastusega foto ei pruugi anda edasi silmaga nähtut.

Üldise värviküllastuse vähendamine ei pruugi olla veel see õige lahendus. Inimese värvinägemine nõrgeneb erinevates spektriosades erinevalt. Esimesena kaob punaste ja kollaste toonide taju. Viimasena tajume veel sinakaid ja rohelisi toone. Fototöötluse jaoks tähendab see, et tonaalsust tuleb muuta selektiivselt.

Pilt sarnaneb sellega, mida pildistamise ajal metsas nägin.

Vähendasin RAW töötluses värvitoonide intensiivsust rohkem punastes ja kollastes toonides, vähem rohelistest ja sinakates toonides.

Öiste piltide tegemine on heaks näiteks, kus loomuliku, silmaga nähtu edasi andmiseks tuleb vahel kaamera salvestatud kujutist üsna tugevalt töödelda. Usaldage oma silmanägemist, jätke pildistamise ajal nähtu meelde ja püüdke seda fototöötluses silmas pidada.

Artikli autor on loodus- ja makrofotograaf Urmas Tartes. Vaata ka Urmase põhjalikku “Makrofotograafia” kursust siinsamas fotokursus.ee veebilehel.