Kuus aastat tagasi puges fotopisik mu hinge ja sain koolilõpu kingituseks oma esimese peegelkaamera. Paratamatult jäi kaameraga kaasa tulnud objektiiv mõne aasta möödudes minu fotograafilisi väljundeid piirama. Huvi kasvas ning tekkis vajadus/soov millegi mitmekülgsema järele. Niisiis hakkasin uurima ja juhuslikult avastasin nõukaaja objektiivid.
Nimelt saab ülemineku adapteriga teatud objektiive kasutada ka digipeegelkaamera ees. Muidugi puudub automaatne teravustamine ja valgusmõõtmine, aga need on väiksed probleemid millest end häirida lasta. Lõpuks harjub silm manuaalse fokuseerimisega ja tekib oskus arvestada valgusoludega. Need oskused on aga pikemas perspektiivis päris kasulikud.
Helios 44M-4, 58mm, F 2
Niisiis sai soetatud M42 keermega adapter ja klassikaline Helios 44m. Kõige tavalisem Zeniti objektiivi. Kuna need objektiivid on ühed maailma enim toodetud ja neid on välja lastud mitu erinevat seeriat, siis varieerub ka nende objektiivide kvaliteet. Minu jaoks oli tegemist millegi uue ja põnevaga, sest pilt on harjumuspärasest palju pehmem.
Jupiter 37A, 135mm, F 3.5
Järgmisena sattus minu kollektsiooni Jupiter 37A, mis on üks võrratu objektiiv. Suvised kontserdid ja festivalid omandasid selle läbi nii palju mõnusama visuaali. Tegemist on 135 mm fiksobjektiiviga, mis on ka hea portreeobjektiiv. Suurim ava on 3.5, kuigi mulle tundub, et pimedates oludes toimib see siiski oluliselt paremini kui nii mõnigi sarnane. Jupiter on mul jäänud asendamatuks kaaslaseks kontserditel. Tänu pikale fookuskaugusele on võimalus häid ja teravaid kaadreid saada ka kaugemalt.
Industar 50-2, 50mm, F 3.5
Kõige hilisem ost oli Industar 50, mis näeb küll suure peegelkaamera ees vapustavalt armas välja kuid jääb oma kvaliteedilt alla mu Helios 44’le. Fookuskaugus on neil mõlemal enamvähem sama (industar 50mm, Helios 58mm), kuid Heliose eeliseks on see, et suurim ava on 2. Niisiis Industar seisab mul pigem sahtlipõhjas, kuigi mingil määral on selle eeliseks suhteliselt miniatuurne suurus. Vajadusel mahub see isegi püksitaskusse.
Soovitan soetada m42 keermega adpteri ja mõne objektiivi neile kes otsivad vaheldust, kuid keda piirab rahakott. Näiteks Jupiter 37A väärib igat oma senti ja Heliose võib leida ka oma vanavanemate Zeniti eest.
Muidugi käib selle tehnika ostmisega kaasas ka teatav risk, sest asjad on tolmunud ja hoitud x tingumustes, seega võib olla probleeme nii sisemise tolmu kui hallitusega. Lisaks muudab see tehnika su fotokoti tunduvalt raskemaks, sest tegemist on puhta metalli ja klaasiga.
Kuigi need objektiivid jäävad vähemal või suuremal määral alla tänapäevastele kvaliteetsetele objektiividele, arvan ma isiklikult, et alternatiivina on tegemist väga hea lahendusega.
Tekst ja fotod: Signe Milkov
