Tekst ja pildid©: Diana Tamane. Tõlge: Lauri Veerde
Meie ümber on palju pildistamisväärseid objekte ja olukordi. Selle, mida nende seast pildistamiseks valida, määratlevad kaamera taga oleva inimese huvid, kogemused, tuju ja muud sarnased faktorid. Mis iganes välised ja sisemised eeldused foto tegemisel pildistajale ette antud on, peaks ta alati püüdma läheneda igapäevastele motiividele teistsuguse nurga alt. Siis paistab ka foto erinev ja huvitav. Täna algavas artikliseerias anname praktilisi soovitusi selleks, et igapäevases olustikus paremini enda ümber vaadata ja juba enne fotoaparaadi kätte võtmist huvitavaid pilte näha.
Valguseta fotograafiat ei oleks. Sõna „fotograafia“ tähendabki ju kreeka keeles valgusega joonistamist. Kahel alloleval pildil mängib valgus huvitava foto saamisel väga olulist rolli. Kui ei oleks täpselt seesugust valgust, poleks ka pildile jäädvustunud huvitavaid varje.
Vaadates esimest fotot köögist, tunneme me tugevat sidet reaalse objekti – praegusel juhul pliidi, millel on reaalsed mõõtmed ja kaal – ja seinale projitseeritud, kaadrist välja jäävate objektide vahel. Me ei näe neid valguse poolt seinale manatud objekte vaid kujutame neid endale valguse vahendusel ette. Me ei mõtle maja peale vaid ruumile maja taga:
Järgmine näidisfoto on pildistatud Tartus. Pikad maastikku ilmestavad puud loovad fotosse kaaluta oleku tunde, mille tulemusena maastik vaat et ebareaalsena tundub. Loomuliku valguse huvitav kasutamine tavalises linnaruumis loob visuaalse illusiooni sellest mida me näeme ja mis tegelikult eksisteerib:
