Kuidas valida objektiivi?

Objektiivide valik võib esmapilgul olla peadpööritavalt suur. Pildil Canoni objektiivid.

Õige objektiivi valimine oma peegelkaamera ette on vähemalt sama oluline, kui kaameravalik. Igal kaameratootjal on sulle pakkuda palju objektiive, mis erinevad teineteisest nii hinna kui ka paljude tehniliste omaduste poolest. Jagame allpool kõik need objektiivid erinevatesse gruppidesse vastavalt sellele, milliseid pilte nendega pildistada saab. Objektiivi valima asudes pead sina ise kõigepealt teadma, milliseid pilte sa sellega kõige enam tegema sooviksid hakata. Kas portreid, makropilte, maastikuvaateid tubaseid klõpse või ehk kõiki korraga? Olles endas selgusele jõudnud, saad kasutada allolevat jaotust endale sobiva objektiivi leidmisel.

Fookuskaugus

Objektiividest rääkimisel ei saa üle ega ümber fookuskaugusest. Julgen väita, et fookuskaugus on objektiivi juures kõige olulisem näitaja üldse. Fookuskauguse tehnilise definitsiooniga ei hakkaks ma lugejat hetkel vaevama. Meie käsitluse jaoks on oluline aru saada, et fookuskaugus määrab ära vaatevälja laiuse.

Fookuskaugus: 24mm

Sama vaatepunkt. Fookuskaugus: 400mm

Ehk siis: kui fookuskaugus on 35mm, siis on algtaseme peegelkaamera pildiotsijast paistev vaateväli sama lai nagu palja silmaga vaadates. Mida väiksemaks fookuskaugus sellest 35mm keskmest muutub, seda laiemaks muutub pildiotsijast paistev vaateväli ja seda enam mahub maailma kaadrisse. Mida suuremaks fookuskaugus sellest 35mm keskmest muutub, seda kitsamaks muutub pildiotsijast paistev vaateväli ning seda lähemal paistab olevat kauguses asuv objekt. Erinevatel objektiividel on erinev fookuskaugus (suumobjektiividel erinev fookuskauguse vahemik), mis määrabki põhiosas ära objektiiviga tehtavate piltide olemuse.

Lainurkobjektiivid – mahutavad kaadrisse palju

Lainurkobjektiiviga mahub kaadrisse pikk juga ning ka esiplaanil olevad kivid ja taustal olev mets. Pane tähele, et ühtemoodi teravad on nii esiplaanil olevad kivid kui ka taustal olev mets. Maastikufotodel on oluline suur teravusulatus ja lainurkobjektiivid on oma väikse fookuskauguse tõttu hea suure teravusulatusega (mida väiksem on fookuskaugus, seda suurem teravusulatus).

Maastikupildistaja (ükskõik kas linna- või loodusmaastiku) on objektiivi juures huvitatud eelkõige fookuskaugusest. See peab olema väike. Objektiivi fookuskauguseks võiks maastiku pildistamiseks olla vahemikus 10-24mm. Mida väiksem on fookuskaugus, seda laiemalt mahub pildistatav vaade kaadrisse ning seda avaramana ja efektsemana pildistatud loodusvaade meile pildistatud fotot vaadates mõjub. Väiksem fookuskaugus annab maastikupildistajale ka suurema teravusulatuse – traditsioonilistel maastikupiltidel peavad nimelt olema ühteviisi teravad nii esiplaanil kui ka tagaplaanil olevad objektid.

Tavalise, kaameraga kaasa tuleva 18-55mm komplektobjektiivi fookuskaugus algab 18mm-st. Seega saaks sellega justkui päris häid maastikupilte teha. Tegelikult saabki. Märksa paindlikum on aga maastikku pildistada lainurksuumiga, mille fookuskauguse vahemikud on 10-22, 10-24 vms. Esiteks on selliste objektiivide pildikvaliteet komplektobjektiivi omaga võrreldes oluliselt parem. Teiseks saab nendega muidugi kaadrisse palju laiema vaate.

Veelgi paremat pildikvaliteeti pakuvad fikseeritud fookuskaugusega lainurkobjektiivid – need ei ole aga pildistamisel nii paindlikud nagu lainurksuumid ning nende hindki küünib tihti lausa mitme tuhande euroni. Vaata näiteks Canoni 14mm f/2.8.

Umbes 10-24 mm vahemikuga fookuskaugusega lainurksuumid on universaalsemad objektiivid pärast standardsuume. Lisaks maastikule saab nendega pildistada huvitava perspektiivimoonutusega lähivõtteid. Veel on nendega hea pildistada toas ja muudes kitsamates oludes.

Lainurksuumid ei eralda pildistatavat objekti keskkonnast, vaid näitavad pildistatavat objekti koos ümbritsevaga. Perspektiivimoonutuste tõttu ei ole ei fikseeritud ega suumitavad lainurkobjektiivid sobilikud klassikalise portree pildistamise

Head lainurksuumid:

Standardsuumobjektiivid – hea pildikvaliteet ja paindlikud võimalused

Soodsamatele peegelkaameratele mõeldud standardsuumobjektiivide fookuskaugused jäävad reeglina kuhugi 18-55 mm vahemikku. Kaameraga kaasa tulev 18-55mm fookuskaugusega standardsuumi kohta räägivad fotopededest põhulõuad, et see ei kõlba kuhugi. Ärge kuulake neid. Kitobjektiiv on suurepärane objektiiv fotograafiaga tutvumiseks. Selle hea fookuskauguste vahemik lubab 18mm lainurkasendis pildistada maastikupilte ja 55mm teleasendis portreid. 35 mm asendis on selle objektiivi vaateväli sama lai kui inimese silmal, mistõttu saab sellega pildistada pea kõike, mida silm seletab. Üks standardsuum peaks igal fotohuvilisel kotis leiduma.

Tuleb siiski nentida, et tavaline kaameraga kaasa tulev 18-55mm komplektobjektiiv ei ole just kõige teravama joonise ja kontrastsemate värvidega. Samuti võib selle suhteliselt pime f/3.5-5.6 ava mingil hetkel loomingulisemat pildistamist piirama hakata. Kui sa oled juba mingi aja komplektobjektiiviga pildistanud ja tunned tungi millegi kvaliteetsema ja paindlikuma vastu, siis soovitan sulle f/2.8 avaga standardsuumi. Sellised on olemas nii kaameratootjatel kui ka kolmandatel objektiivimeistritel.

Konkreetne soovitus: Kui sa ei tea, millist objektiivi koos peegelkaameraga osta, siis alusta kitobjektiivist. Koos kaameraga ostes saad selle kätte väga soodsa hinnaga ning sellega pildistades saad ka hiljem aru, millises suunas areneda tahad või millest sul pildistamise juures puudu jääb.

Head standardsuumid:

Telesuumobjektiivid – kauged objektid suurelt kaadrisse

Kaugete objektide suurelt kaadrisse püüdmiseks on vaja teleobjektiivi. Foto: Luc Viatour

Teleobjektiivideks nimetatakse traditsiooniliselt objektiive, mille fookuskaugused on suuremad kui 50mm. Mida suurem on nende objektiivide fookuskaugus, seda suuremalt me kaugemal asuvaid objekte pildile püüda saame. Kui sulle meeldib „suumida“ ning pildistada kaugeid objekte, siis peaksid vaatama just teleobjektiivide poole.

Nagu kõikide objektiivide puhul, nii kehtib ka teleobjektiivide puhul reegel, et fikseeritud fookuskaugusega objektiivid on kvaliteetsema joonise ja üleüldse parema pildikvaliteediga kui suumobjektiivid. Eriti just harrastaja jaoks on aga telesuumid reeglina sobivam valik kui telefiksid. Seda eelkõige paindlikumate pildistamisvõimaluste, aga tihti ka hinna tõttu.

70mm fookuskaugusest algavad telesuumid on suurepäraseks lisaks komplektobjektiivile. Nendega saab pildistada loomi ja linde, sporti ja varjatud kaadreid. Kui lainurkobjektiivid näitavad pildistatavat objekti koos keskkonnaga siis teleobjektiivid eraldavad pildistatava objekti keskkonnast. Seda nii oma kitsa vaatenurga kui ka väikse teravusulatuse tõttu (mida suuremaks muutub fookuskaugus, seda väiksemaks muutub teravusulatus).

Telesuumobjektiivegi on mitmesuguseid. Lühikesed telesuumobjektiivid katavad fookuskaugused nagu 55-200 mm või 70-200mm. Pikemad telesuumobjektiivid katavad fookuskaugused vahemikus umbes 70-300mm. Võimsama suumi soovijail tuleb vaadata juba fikseeritud fookuskaugusega 400mm, 500mm jne objektiivide poole.

Spordifotograafid Vormel 1 võistlust pildistamas. Teleobjektiividega.

Head telesuumobjektiivid:

Telekonverterid

Telekonverter on nagu lühike objektiiv, mis kinnitatakse peegelkaamera ja teleobjektiivi vahele. Telekonverter suurendab fookuskaugust, jättes samas lähima teravustamiskauguse muutmata. Kõige levinumad telekonverterid on 1.4x ja 2x konverterid, mis suurendavad objektiivi fookuskaugust vastavalt 1.4 ja 2 korda. 1.4x telekonverteriga saab 200mm fookuskaugusega objektiivist 280mm objektiiv ja 2x telekonverteriga 400mm objektiiv. Niisiis ei pea sa tingimata ostma kangema suumiga objektiivi vaid võid proovida telekonverterit, mis maksab objektiivist kordades vähem.

Konverteritel on tegelikult ka omad miinused. Esiteks tähendab konverteri kasutamine valguskadu – 1.4x konverteril üks stopp ja 2x konverteril kaks stoppi. Seega võib tekkida raskusi hämaras pildistamisel või liikuvate objektide pildistamisel, kuna säriajad ja ISO-d kipuvad liiga pikaks/suureks minema. Teiseks vähendab konverter alati pildikvaliteeti – eriti palju just suumobjektiivide puhul, aga ka fiksobjektiividega kasutades. Siiski kaaluvad telekonverterite head küljed nende puudused üle ning kui sulle meeldib pildistada kaugeid asju, tasub minna poodi telekonverterit proovima küll.

Vaata telekonvertereid siit

Supersuumobjektiivid – kõik-ühes

Supersuumideks nimetatakse objektiive, mille fookuskauguste vahemik katab lainurkasendi fookuskaugused ning ulatub ka teleasendisse ning mille suumikordajaks on vähemalt 7x. Traditsioonilised supersuumobjektiivide fookuskaugused on 28-200 ja 28-300mm. Soodsamate peegelkaamerate omanikud (poolkaadersensoriga) peaksid silmas pidama, et 28mm vaatenurk ei pruugi olla laiemate vaadete ja siseruumides pildistamise jaoks piisavalt lai. Algaja fotohuviline peaks vaatama supersuumide poole, mille fookuskaugused algavad 18mm pealt ja lõpevad 200, 250 või isegi 270mm juures.

Uuemate supersuumide pildikvaliteet on heal tasemel. Kindlasti ei ole aga supersuumi pilt nii terav ja kontrastne, nagu seda on kahe, sama fookuskaugust katva suumobjektiivi pakutav (näiteks 17-55mm + 70-250mm). Maksimaalselt välja suumituna on telesuumid reeglina päris pimedad – avaga 5,6 või koguni 6.3. Samas on supersuumi eeliseks mugavus ning kiirus pildistamisel. Fotograafil ei ole vaja vahetada objektiive – tüütu tegevus mille käigus võib hea hetke koguni maha magada. Ka sobib supersuum oma kerge kaalu ja väikeste mõõtmete tõttu hästi reisile kaasa võtmiseks.

Head supersuumid:

Kalasilmobjektiivid – koletu-huvitav perspektiivimoonutus

Jõuame tagasi algusesse. Kui lainurkobjektiivid võimaldasid kaadrisse haarata väga laia vahemiku, siis kalasilmobjektiivid projitseerivad sensorile kogu kaamerast eespool oleva vaate 180 kraadi ulatuses. Sellega kaasneb aga perspektiivimoonutus, mis on kalasilmobjektiivi puhul väga tugev – lausa nii tugev, et kalasilmaga pildistatud pilt on enam kunstitaies, kui sündmust dokumenteeriv foto.

Ringikujulise kalasilmobjektiiviga tehtud foto

Kogu kaadrit katva kalasilmobjektiiviga tehtud foto

Kalasilmobjektiivid jagatakse kaadri katvuse alusel ringikujulisteks ning kogu kaadrit katvateks. Ringikujulisi kalasilmobjektiive (inglise keeleruumis „spherical fisheye“) kasutatakse täiskaadersensoritega peegelkaamerate ees ning nende fookuskauguseks on 4.5 mm kuni 8mm. Nende pildistatud foto ei kata kogu pilti vaid pildil olevat musta alaga ümbritsetud ringikujulist ala. Selle sisse on koolutatud kogu vaade kogu 180 kraadi ulatuses.

Kogu kaadrit katvad (inglise keeleruumis „diagonal fisheye“) kalasilmobjektiivid on uuema aja nähtus. Nende fookuskauguseks on tavaliselt 10mm kuni 15mm. Nende loodud pildid katavad kogu kaadrit. Kui ringikujuliste kalasilmobjektiivide pilt on igatpidi 180-kraadise vaatenurgaga, siis kogu kaadrit katva kalasilmobjektiivi pilt on 180-kraadise vaatenurgaga ainult diagonaalis, nurgast nurgani.

Head kalasilmobjektiivid:

Canon EF 8-15mm f/4L Fisheye USM – nii diagonal kui ka circular (täiskaadersensoriga kaamera ees)
Nikkor AF 16mm F2,8 D diagonal fisheye
smc PENTAX DA 10-17mm F 3,5-4,5 ED IF diagonal fisheye
Sigma 8mm F3.5 EX DG Circular Fisheye

Valgusjõulised fiksobjektiivid – udused efektsed taustad ja hämaras pildistamine

Valgusjõulise fiksobjektiiviga saab pildistada ka hämaras valguses ilma välklambita. Suur ava jätab tausta mõnusalt uduseks. “Pidusöök Jeesuse sünnipäeval”. Pentax K20D + Pentax FA 50mm F1,4.

Eelviimase objektiivide tüübi juures ei ole enam oluline fookuskaugus vaid maksimaalne ava. Seda, mis on ava, saad lugeda siit. Valgusjõulised fiksobjektiivid on reeglina maksimaalse avaga 1.8 või 1.4.

Fookuskaugusi on väga erinevaid. Algajate seas on väga populaarsed 50mm fookuskaugusega ja 1.8 avaga objektiivid, mis on ka väga soodsad. Populaarsuselt järgmine standard on 50mm f/1.4 objektiivid. On olemas ka 35mm, 24mm, 85mm ja muude fookuskaugustega valgusjõulisi objektiive.

Kui mõtled, millise fookuskaugusega fiks sulle sobiks, siis loe uuesti ülalolevat teksti erinevate fookuskauguste kohta. Kõik see peab paika ka valgusjõuliste fiksobjektiivide puhul. Kui fookuskaugus paigas, siis vali kõige suurema avaga objektiiv, mida rahakott kannatab. Valgusjõudu ei ole kunagi liiga palju.

Valgusjõulised fiksobjektiivid avavad pildistajale justkui hoopis uue maailma. Kitobjektiiviga pildistanule võib see olla tõeline transformatsioon – nüüd saab ta pildistada ilma välklambita hämaramas valguses ning õhtused ja tubased fotod tulevad hoopis teistsugused kui tavaliselt. Loomulikud, ilusa valguse ja teistsuguse tundega.

Lisaks pimedas pildistamisele võimaldavad valgusjõulised fiksobjektiivid pildistada väga väikese teravusulatusega. Teadagi sõltub teravusulatus esmajoones (lisaks teravustamiskaugusele ja fookuskaugusele) just avast – nii et mida suurem on ava, seda väiksem on teravusulatus. Kui soovid pildistada fotosid uduste taustade ja ilusa bokeh`iga, siis peaksid vaatama valgusjõuliste objektiivide poole.

Head ja soodsad valgusjõulised objektiivid:

Makroobjektiivid – hea optikaga riistad väikeste asjade pildistamiseks

Ka viimase objektiivide tüübi juures ei ole oluline fookuskaugus. Ei ole selleks ka valgusjõud, vaid hoopis see, kui lähedalt objektiiv objektile teravustada suudab. Täpsemalt: kui suurelt pildistatav objekt pildistatud kaadris jääb.

Kui sulle meeldib pildistada pisikesi asju hästi lähedalt, siis on sinu jaoks õige valik makroobjektiiv. Makroobjektiividega saab teravustada hästi lähedale ning nende 1:1 suurendusaste aitab pisikesed objektid elusuuruses kaadrisse püüda. Mõned objektiivitootjad kirjutavad sõna „Macro“ sisse ka nende objektiivide nimetusse, millega tegelikult tõelist makropilti teha ei saa. Nende objektiivide juures viitab see tähistus objektiivi omadustele teha peaaegu 1:1 suurendusega pilte, mis – muide – on ka väga hea omadus.

Tõelise makroobjektiivi tunneb ära suurendusastmest 1:1. Tõelised makroobjektiivid on alati fikseeritud fookuskaugustega. Traditsiooniliselt pakuvad kaameratootjad kolme eri fookuskaugusega makroobjektiivi: 60mm, 90 või 100mm ja 180mm. Kõige hinnatum ja kallim neist on 180mm objektiiv, sest sellega ei ole makropildi tegemiseks vaja kartlikumale putukale või liblikale otse nina alla ronida. 60mm ja 90mm objektiividega peab 1:1 suurenduse saamiseks pildistatavale lähemale minema – see-eest tähendab aga lühem fookuskaugus suuremat teravusulatust, mis makropildistamise juures on päris oluline.

Makroobjektiivid sobivad ka muuks kui ainult makropiltide jaoks. Need tööriistad on eriti hinnas portreefotograafide seas. Mõõdukas telefotoasend sobib hästi portree pildistamiseks, samas on makroobjektiivid alati väga kvaliteetse ja terava pildiga ning piisavalt valgusjõulised. Kõik need omadused on portree pildistamise juures vägagi olulised.

Head makroobjektiivid:

Kokkuvõte

Nagu lugesid, on kõige olulisemaks omaduseks objektiivi juures fookuskaugus ehk see, kui laia ala objektiiv kaadrisse püüab. Hämaras pildistamise ja väikse teravussügavuse jaoks on vaja vaadata objektiivi suurimat võimalikku ava (tähistatud väikse avaarvuga nt f/1.4 või f/1.8). Lähivõtete jaoks on oluline lähim võimalik teravustamiskaugus.

Kui tead, mida tahad pildistada, siis saad valida ka omale meeldiva objektiivi. Kui veel ei tea, mida pildistada tahad, siis pildista algul kõige universaalsema 18-55mm standardsuumiga. Juba paremat objektiivi ostma minnes tee kindlaks:

kas objektiivi vaatenurk on ikka piisavalt lai või kitsas sinu pildistamisvajaduste jaoks
kui lähedalt objektiiv teravustab
milline on objektiivi maksimaalne ava
kas objektiivil on värinastabilisaator või mitte
kas objektiivi teravustamiskiirus ja hääl vastab sinu standarditele
kas suumirõngas ja teravustamisrõngas käivad mõnusalt ja sujuvalt

Ja pea meeles – investeeri pigem väga heasse objektiivi ja osta soodsam kaamera, kui vastupidi. Kaamera on mõne aasta pärast nagunii vanaraud aga head objektiivi võid rõõmuga kasutada palju-palju aastaid erinevate kerede ees ning pärast kasvõi enda lastele pärandada.