Öösel pildistamine ei ole enam ammugi profifotograafide eralõbu – kvaliteetseid kaadreid saab teha ka soodsama peegel- või hübriidkaameraga, peaasi et piisavalt laia vaatenurgaga objektiiv oleks käepärast võtta. Loomulikult, lisaks fototehnikale ka teadmine – mida pildistama minna; ning soov päikeseloojangu ning päikesetõusu vahelisel perioodil veeta aega looduses ning nautida kosmost oma täies ilus.  Selleks, et talletada ka öisel ajal kvaliteetseid kaadreid, võiks teada paari kuldreeglit ning teha ka piisavad ettevalmistused, et öisel metsalagendikul pildistades fotod õnnestuks.

Selles artiklis toomegi välja öise fotograafia põhitõed ning millele tasuks tähelepanu pöörata.

• Esiteks on vaja korralikku statiivi ning soovituslikult ka distantspäästikut. Head statiivi seepärast, et säriajad võivad venida teinekord ka 30 sekundi ringi – sõltuvalt objektiivist, kaamerast ja muudest teguritest. Distantspäästikut on vaja aga selleks, et elimineerida võimalikud liikumised ning vibratsioonid, mis pildi rikuks. Pildistamiseks tee endale ka selgeks, kus asuvad kaameral peegli eellukustus (peegelkaamerate puhul), kust saab aktiveerida iseavaja taimeri (süsteemi stabiliseerimiseks) ning otsi üles pildiotsija katte (et valgust tagantpoolt sisse ei lekiks).

Korralik statiiv on kvaliteetse ööfoto alus. Kui sul tugevat statiivi ei ole, siis pehmem statiiv oma miinimumasendis hoiab ka tihti kaamera paigas. Sellistel juhtudel on jällegi liikumist neutraliseerivate lisade – päästiku viivis ning peegli eellukk – hädavajalikud.

• Teiseks – võimalikult laia vaatenurgaga objektiiv kaamera ette. Mida laiem nurk, seda rohkem mahub korraga kaadrisse ning seda pikemat säriaega saab kasutada. See omakorda mõjutab ka pikimat võimalikku säriaega, kuna kitsama vaatenurgaga objektiivi puhul hakkab maakera pöörlemine tähtedele saba taha kasvatama. Pikima säriaja leidmiseks saad kasutada 500 reeglit: 500 ÷ objektiivi pikkus = maksimaalne sobiv säriaeg sekundites. Näiteks 24 mm objektiivi puhul saab täiskaader kaameraga kasutada 500 ÷ 24 = 21 sek säriaega. Nikoni, Sony või Pentaxi poolkaader kaamera puhul tuleb see jagada veel 1,5’ga ning Canoni poolkaader sensoriga kaamerate puhul 1,6’ga. Olympus ning Panasonic kaamerate puhul aga 2’ga. Seega, 18 mm kit-objektiiviga Nikoni peegelkaamera ees saab maksimaalselt kasutada 500 ÷ 18 ÷ 1,5 =  18,5 sek säriaega ilma, et tekiks sabad tähtede taha.

Kui sa just konkreetselt tähtede liikumist taevakaarel ühte kaadrisse suruda ei taha, siis on mõistlikum 500 reeglist kinni pidada. Langevatel tähtedel las jäävad sabad taha – teised taevakehad las olla ikka teravana kaadris.

Pelgalt langeva tähe püüdmine on igav – midagi peab jääma ka esiplaanile. Siin sai ära kasutatud tee ääres olevat võsa ning üksikut puud. Taamal – tähistaevas Lõuna-Eesti kohal.

• Kolmandaks tee eeltööd, kuidas sinu kaameraga sobivaima tulemuse kätte saaks. See tähendab sobiva ava ning sensori tundlikkuse kombinatsiooni leidmist, kuna maksimaalne säriaeg on tuleneb objektiivi fookuskaugusest. Valgusjõuliste objektiividega on see lihtsam, kuna objektiivid annavad natuke rohkem mängimisruumi ning ära pelga täisavaga pildistamist või suurt sensori tundlikkust. Linnutee pildistamisel on näiteks ISO 8000, 25 sek säriaeg ning f/2.8 avaga 15 mm asendis pildistamine täiesti normaalne ning tulem kvaliteetne.

Tegelikult ei ole valgusjõuline ülilainurk nii hädapärane – ka Kit-objektiiviga saab pildi ära teha, kuid see seab omad piirangud. Sellisel juhul võid kiigata kasvõi Photopointi renti, kus paljudele platvormidele leidub kvaliteetseid lainurkobjektiive. Ise olen nendes olukordades täiskaader kaamera ees rõõmsalt kasutanud Tamron SP 15-30mm f/2.8 Di VC USD ning harvematel juhtudel Tamron SP 24-70mm f/2.8 Di VC USD objektiivi.

• Neljandaks – ning see on tegelikult väga tähtis – teravusta juba päevavalgel ära. Teades, et ma lähen öösel või varahommikul taevast pildistama, teravustan kaameraga kaugele objektile ära, et saavutada maksimaalne teravus ka kaugete objektide jaoks. Jah, sa võid välja arvutada ka hüperfokaalse kauguse, kuid tihti ei ole objektiivide skaalad nii tüpsed. Samamoodi ei piisa ka teravustamisrõnga teise äärmusesse keeramisest, kuna paljudel torudel on see teravustamine teistpool lõpmatust. Igatahes, kaader terav, käib tükk head teipi (näiteks Gorilla Tape) objektiivi teravustamisrõnga peale ning objekviit manuaalse teravustamise asendisse.

Põhjus, miks soovitame eelnevalt ära teravustada, on lihtne – kui ainult tähistaeva all pildistada, siis valdav enamus kaamerad ei ole võimelised nii nõrgas valguses efektiivselt teravustama ning käsitsi teravustamiseks jääb samuti valgus väheseks. Võttes kaasa võimsa taskulambi, saab ka kaugema ka objekti pealt ka teravustatud, kuid see omakorda eeldab ikka head kaamerat ja tugevat valgusallikat.

• Viiendaks, vali juba päevavalges välja sobiv asukoht pildistamiseks. Päevavalges on võimalik planeerida seda, mis jääb esiplaanile, arvutada välja tagaplaanile jäävad taevakehad või minna laias laastus ehku peale välja. Viimase puhul on probleemiks see, et niisama sihitult sobivat pildistamiskohta otsides pool ööd ringi jalutada võib paljude jaoks tunduda liigse ajaraiskamisena. Ilmselgelt on just pimedas ka raske otsida sobivat pildistamiskohta, kuna valgust napib.

Sobiva pildistamiskoha leidmiseks saab kasutada väga mugavalt erinevaid kaarditeenuseid. Selle asemel, et sihitult päeval autoga ringi sõita või metsast sobivat lagendikku otsida, kasuta julgelt hoopis erinevaid e-lahendusi. Google Maps koos Google Earth ning topograafilise kaardikihiga annavad hea aimduse küngastest, metsadest ning asustusest, et leida endale sobivaim hea vaatega pildistamisala. Kui see peaks jääma teede lähedale, siis Street View vaatest on kasu esmase hinnangu andmiseks. Samamoodi on väga efektiivne ka Maaameti Geoportaal, kuna sealne topograafiline kaart ning ka haljastuse kaardistik loovad väga selge pildi ka arvuti tagant lahkumata. Mitu võimalikku asukohta välja valitud, on ka põhjus kätte võtta ning ise füüsiliselt järjest läbi käia.

Vanade ning tuttavatel radadel käimine on kindla peale minek, kuid teise riigi otsa öist pildistamist planeerides on väga hea eeltöö ära teha. Mis sellelt vaatetornilt paistab, kas siin mäenõlval puud ees jne.

• Kuuendaks – saa tuttavaks valgusreostusega. Valgusreostus on taeva valgustamine põhiliselt tänavavalgustuse poolt ning see võib peita omajagu taevakehasid. Tallinnas või Tartus taevasse vaadates näeb lisaks kuule Jupiteri, Siiriust, Veegat, Riigelit ning hommikutundidel ka Veenust, siis… minnes maale, suurtest asulatest eemale ning vaatepilt on hoopis teine. Linnutee galaktika kese, miljonid tähed ning ka tuhmimad planeedid on palja silmaga nähtavad.

Portree fotograafidest Linnutee taustal.

Ma olen kasutanud mitmeid kaarte, kuid täpseimad neist on Dark Site Finder (seal kuvatavad tumerohelised alad on juba öötaeva pildistamiseks sobivad) ning Light Pollution Map (kasuta paremal pool äärel olevaid valikuid – 2015. andmestikus on veel pool Eestit puudu, mistõttu vaata üleeelmise aasta mõõtmisi). Pea meeles ka seda, et täiskuu ajal on just Kuu kõige suuremaks valgusallikaks ning teiste taevakehade kaadrisse püüdmine on sedasi rikutud. Tähtede pildistamiseks on sisuliselt vaja kuuvaba ööd (need poolteist nädalat viimasest veerandist noorkuu esimese veerandini).

Õrn valgusreostus ei riku kaadrit, kuid parimad tulemused saad ikkagi pilkases pimeduses – suurtest linnadest ning asulatest eemal. Kohtades, kus tänavavalgustus ei trügiks kaadrisse. Teisest küljest – siis kui kuuvalgus on astrofotograafia seisukohalt no-go, pakub täiskuu all maastikufotode pildistamine omapärast tulemust ning meelerahu.

• Seitsmendaks – mis on tegelikult ilmselge – tee endale selgeks, mida sa täpselt pildistada soovid. On selleks kuu taevas ning objektid esiplaanil või hoopis Linnutee galaktika oma täies hiilguses. Või hoopis planeedid meie koduses tähesüsteemis. Erinevate taevakehade suuna määramiseks või nähtavuse kontrolliks on olemas suurepärane vabavaraline taevakaardi rakendus Stellarium, kust saab vaadata taevakehade seisu sinule sobival ajahetkel ning asukohas. Öösel väljas olles aitab õige suuna paika panna aga kompass, nutiseade või hoopiski Google Sky Map rakendus.

Stellarium on rakendus, mida olen juba aastaid kasutanud. Sellega saab ette ära vaadata, mil näiteks Linnutee tuleb ka meie taevas piisavalt nähtavale pildi tegemiseks või täpselt tuvastada mil kõik viis palja silmaga nähtavat planeeti on rivistunud. Samamoodi on sellest programmist kasu ka päikeseloojangu aja leidmiseks või kuu liikumise jälgimiseks või nähtavate satelliitide tuvastamiseks – ehk kõik mis taevas on, on ka seal näha.

Aga ikka juhtub nii, et Linnuteed pildistades püüad kaadrisse ka muud – öösel Taevaskojas olles sai kaamera keeratud Saesaare järvele ning püütud peegeldust veepinnalt.

Pelgalt kuu või päikese liikumise ning tõusude – loojumiste tuvastamiseks võib kasutada ka The Photographer’s Ephemeris platvormi, kus on näha loojangu või tõusu aeg, koidu ja hämariku ajad ning palju muud – ehk põhimõtteliselt sobib ka päevasel ajal kuldse tunni leidmiseks ning pildistamise planeerimiseks. iOS nutiseadme kasutajatele jääb ka võimekas PhotoPills rakendus, kuid pelgalt tõusude ja loojangute kontrollimiseks on see vist natuke liiga funktsionaalne.

Siin on näha, kuidas Stellarium programmiga saab täpselt ära vaadata seda, kus ja millal taevakehad nähtavad on.
Allikas: Stellarium

Suur eeltöö lihtsustab hilisemat pildistamist ning annab hea aimduse, mida oodata. Linnuteed ei ole mõtet talvel öösel kolme paiku otsima minna täpselt samamoodi, nagu sa ei leia esimestel õhtutundidel eredat Veenust taevakaarelt. Olgu selleks tähesadu, planeedid või satelliidid – aega ning kohta teades on neid tegelikult väga lihtne pildile püüda.

• Kaheksas, mis on ilmselge nõuanne. Kui sa just teleskoobiga süvataeva objekte ei pildista, siis proovi leida esiplaanil mõni objekt pidepunkti andmiseks. Üksinda tähed on igavad – maastik, üksik puu või vana maja annavad pildile hoopis teise mõõtme. Miks ka mitte teha endast selfie linnutee taustal.

• Ühekas ning viimane soovitus – vaata ilmateadet. Varahommikul ärgates ning avastades, et taevas ootamatult pilves või hoopis hilisõhtul lähenevaid tormipilvi vaadates ei pruugi meeleolu kõige parem olla. Seetõttu soovitan pikemaajalise prognoosi või planeerimise jaoks (kuni 10 päeva) kasutada Wunderground ning EMHI (4 ööpäeva prognoos) ilmaennustusi. Saad laias laastus teada, kas selleks ööks üldse tasuks planeerima hakata pildistamist. EMHI portaalis on kasutajal saadaval ka mudelprognoos – kuni 48 tundi ülitäpset ilmaprognoosi koos pilveinfoga on väga kasulik. Hommikul tulevase öö pilvede liikumise või õhtul varahommikuse selge taeva kontroll on hädapärane vältimaks pildivaeseid väljasõite.

Klikka pildil, et näha animatsiooni. Allikas: EMHI

Ilmaprognoosid ei ole pikas perspektiivis kõige täpsemad, kuid lühiajalised prognoosid pakuvad head vaadet tulevikku – EMHI mudelprognoosis on täpselt näha kas pilvi liigub kaadrisse, mis kõrgusel need asuvad jne, seda tunniste sammudega.

Pikem säriaeg kasvatab tähtedele saba taha. Pildistatud Kiev 88 keskformaat filmikaameraga, sisse skaneeritud ning hiljem arvutis ka natuke väiksemaks lõigatud, et ajaveebi jaoks paremini raamida.

Tegelikult ongi öisel pildistamisel väga suur roll mängida just ettevalmistusel. Mäletan oma esimesi katsetusi aastaid viis tagasi, kus sai pool ööd rinnuni märjas heinas järve ääres sobivat kohta otsitud või hoopis keskööl end rabast leida ning nentida, et kerge pilvkate ja kuu rikuvad tänased kaadrid ära. Kasuta võimalust ning kodus toasoojas olles tee endale selgeks – mis on, kus on ning millal on. Kõik need platvormid ning rakendused teevad sellise planeerimise imelihtsaks ning jätab rohkem aega põhitegevuse ehk pildistamise jaoks. Ilmselgelt tõstab korralik eeltöö ka õnnestunud kaadrite hulka, mis ühe öö jooksul võid talletada.