med-info-online24.top
buy prednisone
buy lyrica
buy pepcidFototehnika arenemine ja selle järjest enam kõigile kättesaadavamaks muutumine on teinud pildistamise üha populaarsemaks, ka huvi ööfotograafia vastu on tõusuteel. Olen ise juba aastaid just ööpildistamisele keskendunud ja teen ka selleteemalisi koolitusi. Näen, et paljud uued fotograafiahuvilised on hankinud endale vinge tehnika, kuid pildistavad enamasti ikka automaatrežiimis.

Kui hea valgusega suudavad nüüd isegi telefonid väga häid pilte teha, siis tähistaeva pildistamisel ei saa üle ega ümber manuaalrežiimist, kaamera automaatikaga ei ole pimedas suurt midagi peale hakata. Selles artiklis kirjutangi täpsemalt, milliseid seadistusi tuleks kasutada ja millega arvestada, et ilusad teravad tähistaevapildid kätte saada.

Tähistaevast pildista alati manuaalrežiimis

Niisiis, esimese asjana otsi üles oma kaamera manuaalrežiim ja õpi seda kasutama. Kui tead, kuidas mõjutavad pilti säriaeg, avanumber ja ISO (tundlikkus) ning oskad päeval manuaalrežiimis pilti teha, on sul suur samm juba astutud ja saad ka pimedas hakkama. Manuaalrežiimi aitab sul selgeks saada siinsamas fotokursus.ee lehel olev “Fotograafia algkursus“.

Kõige esimene asi, mida pead kindlasti teadma: pimedas tuleb enamasti ava nii lahti teha kui võimalik ja säriaeg panna nii pikk kui võimalik. See on selleks, et kaamera saaks koguda piisavalt palju valgust pildi kokku panemiseks.

Muidugi on see hästi üldistatud lähenemine ja on palju nüansse, millega tuleb arvestada. Näiteks mõned objektiivid teevad lahtise avaga pildistades tähtedest ilusate väikeste täppide asemel imeliku kujuga latakad. Sellisel juhul sunnib varustus ava natuke kinni keerama ja tähed muutuvad ilusamaks. See tähendab aga, et kaotatud valgus tuleb tasa teha kas pikema säriajaga või valgustundlikuse tõstmisega.

Säriaeg ja Maa liikumine

Pikim säriaeg, mida enamus kaameraid valida laseb, on kolmkümmend sekundit (astrofotograafiaks mõeldud Nikon D810A võimaldab valida kaamerast kuni 15-minutilise säriaja). See aga ei tähenda, et öösel saaks tähtede pildistamiseks alati nii pikka säriaega kasutada. Kuna maakera pöörleb pidevalt, siis pikema säriajaga liiguvad tähed paigast ära ja väikeste täppide asemel jäävad pildile hoopis triibud. Niimoodi:

Seega on öötaevast kõige parem pildistada lainurkobjektiividega, mis lasevad kasutada 20-30 sekundilist säriaega ilma, et tähed paigast liiguks.

Selleks, et välja selgitada, kui pikka säriaega on võimalik teatud objektiiviga kasutada nii, et tähed liikuma ei hakkaks, on välja mõeldud lihtne reegel: 400 jagatud objektiivi fookuskaugusega. Poolkaaderkaameratel tuleb saadud tulemus jagada veel omakorda sinu kaamera kärpimisfaktoriga. Nikonil on see 1,5 ja Canonil 1,6.

• Nii et kui kasutad täiskaaderkaamerat ja sinu objektiivi fookuskaugus on näiteks 14mm, siis 400/14=28,5 sekundit: sellise fookuskaugusega võid kasutada 30-sekundilist säriaega.
• Kui kasutad poolkaaderkaamerat koos 14mm objektiiviga, siis 400/14/1,5=19 sekundit. Seega on võimalik kasutada veel 20-sekundilist säriaega.

Kui soovid pildi suurelt välja trükkida, siis soovitan kasutada veelgi lühemaid säriaegu, sest suure pildi korral on näha väikseimgi tähe liikumine, mis pisema pildi puhul nähtavale ei tule.

ISO tundlikkus

Alles siis, kui oled ava ja säri paika saanud, tuleb minna tundlikuse juurde ja hakata seda tõstma. ISO tõstmisega kaasneb ka pildi müraseks minemine, eriti tuleb see esile just poolkaaderkaamerate puhul.

Alustuseks võiks proovida ISO vahemikku 1600-3200. Tavaliselt on see piisav, et hea pilt kätte saada. Kui kasutad objektiivi, mis on pimedam või mis ei ole lainurk ja pead kasutama kinnisemat ava ja lühemat säriaega, siis tuleb ISO veelgi tõsta.

Uuemad kaamerad võimaldavad ilma suurema pildi kvaliteedi langemiseta tõsta ISO päris kõrgele. Näiteks Nikon D810A kaameraga on ISO 12 800 veel täiesti kasutatav. Võimalusel tasuks see siiski madalamal hoida.

Teravustamine

Kui oled kõvasti katsetanud ja need seadistused paika saanud, siis kindlasti märkad, et öösel on teravustamine keeruline. Kaamera automaatika ei saa pimedas teravustamisega hakkama (kui just pole mõnda suuremat valgusallikat, mille peale teravustada saaks). Teravustamine on ööfotograafia juures üks keerulisemaid asju, millega alustajad tihti hädas on – seda tuleb teha käsitsi.

Jälle on mõistlik päeval katsetada ja harjutada lõpmatusse teravustamist. Üks võimalus ongi teravus päevavalges paika panna ja fokuseerimine manuaalsele režiimile lülitada või jätta meelde, millises asendis teravustamisrõngas on. Pimedas on fookust lihtsam paika saada, kui taevas on Kuu või kuskil kauguses mõni valgusallikas, mille peale kaamera automaatselt teravustada suudaks.

Kui oled aga ideaalsetes tähistaeva pildistamise tingimustes ehk täielikus pimeduses, siis on mõistlik taevast üles otsida mõni eredam täht, näiteks Siirius või mõni planeet, näiteks Jupiter, ja kaamera selle peale suunata. Lülita sisse LiveView ja suurenda seda tähte või planeeti nii palju kui võimalik (ära zoomi objektiivi vaid LiveViewd). Seejärel proovi käsitsi teravust muuta selliselt, et see täht või planeet oleks nii pisike täpp kui võimalik. Tee proovipilt ja vaata, kas tuli terav. Kui ei, siis proovi uuesti. Alguses võib see väga keeruline tunduda, aga õige pea saad asja käppa.

Ilusate tähistaevafotode loomiseks ei piisa ainult kaamera seadistamisest

• Statiiv. Ööpildistamine nõuab lisaks kaamerale ja objektiivile ka statiivi. Nii pikkade säriaegadega pole enam võimalik käest pilti teha ja kaamera peab olema väga kindlal alusel.
• Distantspäästik. Lisavarustusse võiks veel kuuluda ka distantspäästik, millega saab kaamera pilti tegema panna ilma seda ise puudutamata. Kui sul distantspäästikut ei ole, siis kasuta kaamera taimeri funktsiooni, mis võimaldab päästiku vajutamisele seada viivituse. Sellisel juhul ei liiguta sa päästikut vajutades kaamerat ja pole ohtu, et pilt seetõttu udune tuleb.
• Fototöötlus. Ööpilte tehes ei pääse töötlusest. Kindlasti tuleks jpg piltide asemel hakata tegema RAW formaadis pilte, mida on võimalik pärast arvutis kohendada. Selle kohta leiab internetist hulgaliselt õpetusi.
• Öötaeva tundmine. Tähistaeva pildistamise juures tuleb lisaks kaamera seadete sättimise oskusele kasuks ka öötaeva tundmine. Hea on teada, kus asub Põhjanael, tuntumad tähtkujud ja tähed ning millal ja kus suunas näeb Linnuteed. Lisaks on muidugi palju muid detaile, mille teadmine teeb öösel pildistamise lihtsamaks ja tõstab piltide kvaliteeti.

Kui ööpildistamine pakub huvi, siis oled ootatud 9.-10. aprillil toimuvale põhjalikule ööfotokoolitusele, kus õpetan kõike, mida on tarvis nii tähistaeva, virmaliste, Linnutee, Iriduimi sähvatuste, valgusmaalingute ja igasugu muude öiste objektide pildistamiseks. Täpsema info leiad minu blogist.