Mida teha kui fotokaamera teravustab jonnakalt valele objektile kas taustal või esiplaanil? Või kui tahad kadreerida pilti nii, et objekt, mis peab olema terav, jääb kaadri serva?
Tahtsin teha pilti leiunurga plakatist. Paraku, kui tahan sellist kadreeringut, otsustab kaamera fokusseerida taustale (Pildil on näha autofookuspunktid, punased on need punktid, millele kaamera teravustas). Sel juhul:
1. Lülita kaamera autofookus ühekordsele teravustamisele – see valik on osadel kaameratel nupuna, osadel menüüs.
|
|
|
| . |
Näiteks Canon EOS 600D puhul tuleb vajutada AF valiku nuppu ja seejärel valida ekraanilt “one shot”. Pentax K-7 puhul keerata objektiivi kõrval asuv nupp AF-S asendisse
2. Luba kaameral teravustada ainult keskmisele autofookuspunktile.
|
|
 |
Fookuspunktivalik käib samuti eri kaameratel erinevalt. Canonil näiteks tuleb vajutada fookuspunti valiku nuppu ja seejärel valikurattaga valida punkt, Pentaxil on on AF nupu ümber hoob, millel on ainult keskpunti kasutamiseks eraldi asend.
3. Sea objekt, mis peab olema terav, kaadris keskmise autofookuspunktiga kohakuti.
Hoia päästikut poolenisti all kuni kaamera teatab, et on fookuse leidnud (enamasti kaasneb sellega ka vaikne piiks ja fookuspunkt vilgatab punaselt).
Kadreering on hetkel küll igav, aga keskpunkt on täpselt seal, kust on vaja teravust.
Niikaua, kui sa päästikut lahti ei lase, on fookus nüüd sellele kaugusele lukustatud.
4. Hoides endiselt päästikut poolenisti all teda hetkekski vabastamata, kadreeri pilt nii nagu algselt soovisid ja siis vajuta päästik lõpuni.
Jälgi, et seejuures ei muutuks sinu kaugus pildistatavast!
Tulemuseks täpselt selline pilt, nagu soovisin.
Teravustamiseks otsib kaamera kontrasti. Autofookuspunkt ei saa teravustada, kui tema alla jääb ühtlaselt valgustatud, ühevärviline tekstuurita ala, mis näeb täpselt samasugune välja nii fookuses kui ka fookusest väljas. Jälgi, et kasutades vaid üht fookuspunkti, jääks selle punkti alla mingi kontuurjoon.
Miks see nii on?Peegelkaamera kasutab fokusseerimiseks tervustamis- ehk fookuspunkte. Vaikimisi kogub kaamera infot kõigilt fookuspunktidelt ja teeb siis oma tarkusega valiku nende punktide vahel, kust ta teravuse leidis. Enamus kaameraid suudab pildiotsijas pildi peal näidata, milliste fookuspunktide kasuks ta otsustas. Enne päästiku lõpuni vajutamist jälgi alati, et teravuse leidnud fookuspunkt langeks objektile, mida sina tahad pildil teravana näha! Reeglina on võimalik ka valida, milliseid teravustamispunkte kaamera kasutab – kas ta valib ise kõigi punktide seast või otsib ainult ühest punktist. Kui lubad kaameral ise valida, eelistab ta fokusseerida kaugusele, kust kõige rohkem punkte fookuse leiavad. Seega – kui teravana soovitud objekt kaadris vähe ruumi võtab, kipub kaamera mujale fokusseerima. Kaamera fokusseerib tegelikult teatud kaugusele, mitte punktile. See tähendab, et kui pildiotsijas süttib tuluke mitme fookuspunkti kohal, siis kaugus objektini nende punktide juures on enamvähem sama. Ühtlasi jäävad teravad kõik objektid mujal kaadris mis ei jää ühegi teravustamispunkti alla, aga on sama kaugel kui objekt millele fokusseeritud, |
