Ilus pilt on igas aspektis tervik ja tekitab emotsiooni. Hea valgus on droonifotos ka väga oluline ning pigem on see defitsiit.

Droonifotos on reeglina vaja ilusat päikest või kuma, kui eesmärk pole just eriline süngem dramaatika, olukorra dokumenteerimine või otse alla tehnilisemad pildid. Või on nii jube kiire, et pole aega oodata.

Muidugi kõik valgusolud jagunevad veel tuhandeks detailiks, aga laias laastus:

1. Kuldne: päevane õhtupoolik-hommik – ilus soe õhtupoolik/hommik
2. Sinine: hilisõhtune öine – põhiline, mida teen, väga meeleolukas, defitsiitne
3. Keskpäevane: ongi keskpäevane, natuke kahvatum – seda kasutan pigem harvem
4. Muu: igasugused olukorrad, kus üks või teine kehvem valgus võib toimida.

1. KULDNE: PÄEVANE ÕHTUPOOLIK

Ilus madal soe päikesevalgus. See on 2-3h enne loojangut ja paar tundi peale päikesetõusu, suvel pikemalt, talvel lühemalt. Juunis kusagil kella 20-21 paiku, detsembris 14-15 kanti juba. Päike on madal, soe, varjud pikemad. Hea veel kui on vähe tuult ja natuke vines pilvi, mis teevad valguse pehmemaks ning pildi huvitavamaks. Miinus: liiga hiline õhtuvalgus võib jätta tänavad ja majadevahed juba varju.

Kuldsed näited pilvevinega:

2. SININE: HILISÕHTUNE ÖINE

Loojangukuma + linnatuled (linnaruumi pildistamise kontekstis), lühike 20 minutiline aeg enne täielikku ööd. Varjualades võimendub sinine toon, sooja annab kunstvalgus. Enimtellitud, aga kõige keerulisem, ohtlikum ja defitsiitsem. Vajab pikemat säri, seega minimaalset tuult, et ära ei väriseks. Seda on üsna harva.

Lisaks on pimedas lendamise riskid suuremad ning see tuleb ka isiklike õhtutundide arvelt. See valgus on siis, kui on olnud ametlik päikeseloojang (juunis 23 paiku, dets 15-16 kanti), sealt 15-30min edasi süttivad linnatuled ja siis saabki umbes 20-30min jooksul pildistada, kuniks on liiga pime. Hea, kui on loojangus värvi ja natuke pilvi. Mitterohelisel perioodil (sügis, kevad) peidab see “looduse räämas olekut” ka suht hästi.

Sinised näited, esimene talvel seejuures:

3. KESKPÄEVANE

Teravavõitu ja kahvatum päike, kasutan üsna vähe. Öeldakse, et keskpäeval maastikufotograaf magab (tutkit, töötleb hoopis). Siis on valgus teravam, emotsioonitum, varjud lühemad ning see on neist kolmest tavaliselt viimane valik.

Vahest on aga soov just lihtsa puhta päevase pildi järele ning siis ka täiesti kasutatav. Vahest tuleb lihtsalt ära kasutada harv päike, mis üleüldse looduselt antakse ning ikkagi minna, kui lähemad nädalad lubab pilvi. Midagi väga hullu aga ka pole, eriti kui kenasti töödelda ning kui pilvevine natuke toetab, teeb valguse pehmemaks. Talvepoole on keskpäevane päike ka suhteliselt madal kogu aeg tegelikult.

Keskpäevane toimiv näide:

4. SOMPUS ILM

Vahest toimib, sobib rohkem kunstipärasemasse niši. Tegelikult on kasutatavaid valguseid muidugi veel ja mõnikord on kasutatav ka sompus ilm, sõltub subjektist, olukorrast, eesmärgist, ka õnnest. Siia sobis pilvealune sügisene mahe valgus väga hästi, ei läinud liialt kontrasti ja loodus ise andis head värvi, mida järeltöötluses veel natuke aidata tuli. Samuti pole kaadris näha taevast, mis oli ühtlane kaame hall.

Sompus, taevata:

Sompus + kunstvalgus, talv:

KOKKUVÕTVALT

Fotograafia on peen mäng valguse ja kompositsiooniga. Nagu öeldud, mõjutavad valgust veel 1000 pisiasja ja alati ei saagi seda üht parimat ootama jääda – võib-olla antakse seda ainult kord-paar kuus, ole siis mihkel õiges kohas valmis selleks hetkeks, mis võib kesta näiteks tunnikese. Keegi ei maksa sul seda ootamist kinni. Näiteks 2016. aasta augustis mäletan vaid 3 õhtut, kus andis sinise valguse pilti teha. Muul ajal oli pilves ja/või tuuline. Seega tihti tuleb minna rohkem või vähem kompromissile, aga siiski püüda võimalikult hea tulemus saada. Tuimalt valimata toodad lihtsalt saasta.

Samuti on igal kuul erinev päikesekaar, päikese suund, kõrgus. See sätib ka vahest valgusevaliku – vastu päikest naljalt kinnisvara ei pildista. Septembris on valguse nurk hoopis teine kui juunis. Hea on vaadata valguse suunda ja kõrgust X kuupäeval lehelt suncalc.net.

Kui Sul on põnevaid kõrgelt pildistatud fotosid, siis esita need kindlasti Snap.ee pildipangas toimuvale DJI fotokonkursile – auhinnafondis on kolm drooni! Uuri lähemal ››

Lisaks sellele on Fotokursus.ee lehel uus “Droonifotograafia” kursus, mille abil saad endale selgemaks teha, kuidas aerofotosid pildistada ning ka pärast töödelda.