Fotokaameraga saab aega peatada. Kõik me oleme näinud pilte õhku hüppavatest jalgpalluritest või kihutavatest autodest. Kiire säriaeg annab fotografile võimaluse need objektid teravalt pildile püüda.

Kiirelt liikuvaid objekte pildistades võib aga pärast pilti vaadates olla hoopis keeruline aru saada, kas pildistatu liigub kiiresti või aeglaselt. Harvad ei ole ka need juhud, kus näiteks kihutav ralliauto kiire säriajaga nõelteravalt pildile püütuna hoopis tee ääres parkivat näib.

Sellistel puhkudel on fotograafi ülesandeks pildistada foto nii, et vaatajad pildistatu kiiret liikumist otsekohe tajuksid. Üks võimalus seda teha on „kaasavedamine“ ehk inglise keeles „panning“.

Kaasavedamistehnikaga pildistatud fotol on liikuv objekt enam-vähem terav. Kiire liikumise tunde loob taust, mis ei ole lihtsalt udune, vaid horisontaalselt udune. Ebateravana on pildile jäänud kõik, mis ei liigu liikuva objektiga sama kiiresti või samas suunas (vaata näiteks Laura vasakut jalga või rattakodaraid).

Sellist fotot ei ole sugugi keeruline teha. Loe postitus lõpuni, ja sul on olemas kõik teadmised selleks, et saaksid samasugust pilti õue pildistama minna.

Säriaeg ja liikumine

Kiire liikumise pildistamisel kasutatakse reeglina (iseäranis ilma statiivita pildistades)lühikest säriajaga. Nii garanteeritakse kiiresti liikuva objekti teravus. Kaasavedamise võtmeks on aga suhteliselt pikad säriajad – tavaliselt midagi vahemikus 1/60 – 1/8 sekundit (olenevalt sellest, kui kiiresti objekt liigub).  Sellise pika säriajaga tuleb kaamerat sujuvalt liigutada nii et mööduv objekt kogu aeg kaadris oleks, ning samal ajal pilti teha. Liikuv objekt kaadri suhtes oluliselt ei liigu. Kõik muu on aga kaamera suhtes liikumises ning see liikumine jäädvustub pika säriaja tõttu pildile ja loob kiire liikumise efekti.

Kaamera seaded

Pildista manuaalrežiimil. Mida pikem säriaeg on, seda keerulisem on head kaasavedamispilti pildistada. Seepärast sea säriajaks alguses 1/30 või pisut vähem. Ava valik on üpris paindlik, sest taust saab nagunii uduseks veetud. Sea ava vastavalt valgusele nii, et pilt korralikult säritatud oleks. ISO hoia, nagu ikka, võimalikult madalal.

Teravustada võib kahel viisil:

1. Lihtsam on kasutada manuaalset teravustamist. Vaata kaameraga valmis punkt, kust soovid pildi teha, teravusta sellele ja lülita objektiiv manuaalse teravustamise peale. Nii jääb objektiiv sellele kohale teravustatuks kogu sessiooni vältel ja sa ei pea pildistamise ajal teravustamisele enam tähelepanu pöörama
2. Parematel kaameratel on olemas jälgiv autofookus (continous autofocus). See on kaasavedamispiltide jaoks just see õige teravustamisrežiim, sest hoiab liikuvat objekti kaadris teravana niikaua, kuni päästik on poole peale vajutatud.

Võid proovida pildistada ainult ühe foto ühe vedamise pealt või seada kaamera sarivõttele.

Pildistamine

• Vali asukoht nii, et objekt(id) liiguks sinu suhtes paralleelselt. Hea on harjutada näiteks autotee ääres – nii kindlustad endale lõppematu voolu liikuvaid objekte, mida pildistada
• Jälgi, mis pildistatud fotode taustale jääb. Heledam taevas võib pika säriga pildistatud foto tausta ära põletada, kontuursed objektid taustal jäävad vaadet põhiobjektile häirima
• Lasku ühele põlvele ning hoia kaamerat kindlalt käes
• Alusta läheneva objekti jälgimist juba kaugemalt. Pea meeles, et mida lähemale objekt jõuab, seda kiiremini pead kaamerat liigutama
• Kui objekt on pildistamisväärsesse punkti jõudnud, siis vajuta päästik sujuvalt alla ise samal ajal sujuvalt kaamerat jätkuvalt koos objektiga edasi liigutades. Ainult siis, kui liigutad kaamera kaadrit sama kiiresti ja samas suunas (võimalikult vähe üles-alla) nagu pildistatav objekt, jääb see objekt kaadris terav
• Ära lõpeta kaamera liigutamist poolepeal ära. Liiguta kaamera lõpuni välja ehkki võib-olla pilt juba tehtud on
• Ära anna alla, kui liikuv objekt esimestel piltidel väga terav ei ole. Harjutamine teeb meistriks.

Vaatame pilte

1/10 sekundit oli vist liiga pikk säriaeg. Olin rattateele ka päris lähedal – nii oma 3 meetrit. Igal juhul on see pilt liiga udune, et olla aktsepteeritav. f/7.1, 1/10 sek, ISO 200, @35 mm. Pildistatud käelt.

Samuti liiga udune pilt. Siin on näha, et olen kaamerat liigutanud korralikult – jope alumine osa ja püksid on aktsepteeritavalt teravad, samuti ratas. Rattur ise on aga liikunud ratta suhtes ning see liikumine on udususena pildile jäänud. Autosid on näiteks lihtsam pildistada kui rattureid sest autod liiguvad kindlalt vaid ühes suunas. f/5,6, 1/25 sek, ISO 400, @45 mm. Pildistatud käelt.

Hele taust ning taustal olevad majad rikuvad muidu enam-vähem korraliku pildi täiesti. f/5,6, 1/25 sek, ISO 400, @45 mm. Pildistatud käelt.

Lõpuks üks hea pilt. Taust võiks küll olla pisut ühetoonilisem, kuid rattur on teravalt pildile püütud ja liikumine on tajutav. f/5,6, 1/25 sek, ISO 400, @45 mm. Pildistatud käelt.

Päeva parim pilt. Terav ratas ja keha. Liikumist rõhutab veelgi taha visatud, hoogu andev jalg, mis on üles-alla liikumise tõttu pildil udune. f/5,6, 1/25 sek, ISO 400, @45 mm. Pildistatud käelt.

Tasub tähele panna, et kaasavedamistehnikaga pildistatud fotodel ei saa liikuv objekt tavaliselt perfektselt teravaks. Väike udusus sellisel pildil ei ole aga midagi hirmsat. Kui sa sellist tehnikat esimest korda proovimas oled, siis varu kindlasti kannatust. Esimeste kordadega ei pruugi liikuv objekt üleüldse terav tulla. Kui sa aga sellise pildistamisstiili selgeks saanud oled, siis pildista vahepeal ka teistsugusi pilte. Kaasavedamisepildid on küll efektsed, kuid ainult väikeste doosidena.

Veebis on palju näiteid kaasavedamistehnikaga pildistatud fotodest. Trüki google otsimootorisse sõnapaar “panning photography” ja vaata. 40 mõnusat näidet sedamoodi pildistatud fotodest leiad näiteks siit. Edu pildistamisel 🙂