Stopid ja avaarvud – selleks, et sul oleks lihtsam pildistada
Mis on ava fotograafias? Vaata siit.
Iseenesest võiks fotograaf avaaugu suurust muuta sujuvalt. Selleks aga, et ava muutmine lihtsam oleks, saab fotokaameratel ava muuta kindlate astmete ehk stoppide kaupa. Ava stoppidega on täpselt samamoodi nagu säriaja stoppidega: iga stopp laseb läbi poole võrra vähem valgust kui eelmine ning poole võrra rohkem valgust kui järgmine
Avaastmeid ehk stoppe tähistatakse avaarvudega. Avaarvude valik on oluliselt kitsam kui säriaegade valik. Avaarvude täisstopid on:
Ülal on välja toodud enamlevinud avaarvude täisstopid. On olemas veel suuremate (f/1.4, f.1.2) kui ka väiksemate (f/27, f/32) avadega objektiive, kuid selliseid kohtab juba harvem.
Kui sa oma fotokaameral ava seada püüad (kui ei tea täpselt, kuidas seda teha, siis vaata järele oma kaamera kasutusjuhendist), siis võid märgata, et ava muutub küll kindlate arvude kaupa, kuid see numbrite rida võib olla ülaltoodust erinev. Täisstoppide vahel on veel mingid numbrid. See on nii, kuna tänapäeva digikaameratel saab ava seadistada ka täisstoppidest täpsemalt: poole ja kolmandikstopi kaupa. Reeglina saab kaamera menüüst seadistada, kas soovid ava seada täis- pool- või kolmandikstoppide kaupa.
| Täisstopid | f/4.0 | f/5.6 | f/8.0 | f/11 | f/16 | f/22 | ||||||||||
| 1/2 stopid | f/4.0 | f/4.5 | f/5.6 | f/6.7 | f/8.0 | f/9.5 | f/11 | f/13 | f/16 | f/19 | f/22 | |||||
| 1/3 stopid | f/4.0 | f/4,5 | f/5.0 | f/5.6 | f/6.3 | f/7.1 | f/8.0 | f/9.0 | f/10 | f/11 | f/13 | f/14 | f/16 | f/18 | f/20 | f/22 |
.
Avaarvud võivad algul olla pisut segadusseajavad, kuna suuremad avaarvud tähistavad väikest avaauku ja vastupidi. Näiteks tähistab avaarv 4.0 märksa suuremat avaauku kui f/11.
Mida väiksem avaarv (mida suurem ava), seda väiksem teravusulatus.
Nagu selgus juba eelmises postituses (vaata siit), mõjutab avaaugu suurus teravusulatust pildistatud fotol. Nimelt – mida suurem on avaauk, seda väiksem on teravusulatus. Mida väiksem on avaauk, seda suurem on teravusulatus.
| Olgu siin veel öeldud, et teravusulatus sõltub lisaks avale ka veel kahest teisest muutujast – 1) Fookuskaugusest, millega foto pildistatakse; 2) Punkti kaugusest, kuhu pildistades teravustatakse. Nimelt – mida suurem on fookuskaugus, seda väiksem on teravusulatus ning mida lähemal on teravustamispunkt, seda väiksem on teravusulatus. Kõige esmasem teravusulatuse mõjutaja on aga siiski ava ning sellele praegu siin keskendumegi. |
.
f/1.8 avaarv tähistab päris valgusjõulist objektiivi, millel saab ava päris lahti keerata. Kui 24mm objektiiviga teravustada poole meetri kaugusele, on 1.8 ava juures pildil teravat ala ainult 2,8 cm.
Kui aga sellesama 24mm objektiiviga teravustada 30 cm kaugusele, on 1.8 ava juures pildil teravat ala ainult 4 mm. Sellest järeldub, et suur ava ei pruugi paljude pildistusolukordade jaoks üldse sobiv olla.
f/2.8 juures 50 cm kaugusele teravustades on teravat ala juba 4.45 cm. Näha on, et ka kauguses olev taust ei ole enam nii udune, nagu avarama ava korral.
Ava 8 juures on esiplaanil olev betoonpost juba täies ulatuses terav. Taamal olevad oksad ja aed on siiski veel ebateravad.
Ka f/11 juures ei ole veel täiesti teravat pilti.
f/16 juures ei ole selliste mõõtmetega piltidel vahet näha. Täissuuruses vaadatuna on taamal olevad oksad alumisel, F22 avaga pildistatud fotol märgatavalt teravamad.
Selleks, et pildistada teravat pilti, ei pea alati kasutama kõige väiksemat ava. Ülalolevate piltide näitlikustamise tarvis valisin teravustamispunkti objektiivile väga lähedale ning seepärast ei olnud isegi F22 avaga pildistatud fotol kaugemal olevad oksad ja aed päris teravad.
Kui väike ava siis maksimaalse teravusulatuse annab? See sõltub kõigist nendest kolmest eelpool nimetatud muutujast: fookuskaugusest, teravustamiskaugusest ja avast. Näiteks – kui pildistate 18 mm fookuskaugusega ja teravustate 2 m kaugusele, saate lõpuni terava pildi juba ava f/11 juures.
Vägagi kasulik abivahend algajale fotograafile on teravussügavuse arvesti aadressil www.dofmaster.com. Seal saad sisestada enda kaamera margi ning kolm teravussügavuse muutujat: fookuskauguse, ava ja teravustamiskauguse, ning uurida, kui suur on erinevate väärtuste korral teravusulatus pildil.
f/2.8 juures oli terav ainult Laura.
Kuna tahtsin, et mõlemad lapsed fookuses oleksid, tuli ava seada f/8 peale.
Objektiivi valides võta kindlasti arvesse ka selle maksimaalset ava
Erinevatel objektiividel on reeglina ka erinev avaarvude vahemik. Tavalistel 18-55 komplektobjektiividel jäävad avaarvud f/3,5 – f/22 vahemikku. Ava 1.4 tähistab juba väga valgusjõulist objektiivi, millega on hea pildistada hämaras ilma välklampi kasutamata. Viimasest väiksema avaarvuga objektiive on turul väga vähe. Canoni valikus on näiteks vaid üks väga soolase hinnaga 85mm f/1.2 portreeobjektiiv.
Objektiivi üheks olulisemaks iseloomustajaks fookuskauguse kõrval ongi ava. Üldjuhul on nii, et mida suuremaks objektiivi ava seada saab, seda hinnatum see objektiiv on. Suurem ava tähendab ju rohkem paindlikkust pildistamisel, sest vajadusel saab fotograaf saab pildistada ka hämaramas ja väiksema teravusulatusega.
Enamikul suumobjektiividel ei ole maksimaalne ava konstantne, vaid sõltub fookuskaugusest ehk sellest, kui sisse või välja objektiiv parasjagu suumitud on. Tavalistel 18-55 komplektobjektiividel on näiteks maksimaalne ava reeglina f/3.5 – f/5.6. See tähendab et 18mm fookuskauguse juures saab valida avaarve alates f/3.5-st. 55mm peale sisse suumides on aga pildistaja käsutuses avaarvud alates f/5.6-st. Kallimatel profiklassi kuuluvatel suumobjektiividel maksimaalne ava fookuskaugusega seotud ei ole.
