Lühike definitsioon

Säriaeg on aeg, mille kestel fotokaamera sensor valgust salvestab.

Lahti seletatult

katik

Katik

Selleks, et valgusele tundlik pildisensor kogu aeg pilti ei salvestaks, on see kaetud nn „luugiga“. Kui fotograaf foto tegemiseks päästikule vajutab, avab ta tegelikult sellesama pildisensori ees oleva „luugi“ ning lubab seega läbi objektiivi tuleval valgusel sensorile paista. Sensor salvestab valguse ning „luuk“ sulgub. Seda luuki nimetatakse fotograafias katikuks. Ajavahemikku katiku avanemisest sulgemiseni nimetatakse aga säriajaks.

Tavaliste igapäevapiltide tegemisel on katik lahti vaid murdosa sekundist. Säriajad võivad aga ulatuda sekundite, minutite ja erijuhtudel isegi tundide pikkuseks. Vaata näiteks Lincoln Harrisoni fotosid, kus öise taeva pildistamisel on olnud säriajaks kuni kaks tundi.  Kahe tunni vältel liikuvate tähtede trajektoor joonistab taevasse värvilise mustri. Vaata pilte siit.

Säriaja pikkus ja liikumine pildil

Muidugi mõista mõjutab säriaja pikkus foto heledust/tumedust. Mitte vähem olulisena mõjutab säriaeg aga ka liikumise jäämist pildile. Kiire säriaeg peatab aja. Katik on lahti vaid sajandik või isegi tuhandik sekundist ning selle aja sees ei jõua sensor liikumist salvestada. Jooksev sportlane või kihutav auto jääb fotole terava ja selgena.

kiire-säriaeg

Lühike säriaeg. Liikumist teravana pildile püüdes tuleks pildistada säriaegadega 1/125 sekundit või kiirem. Hobune on hüppe pealt liikumatuna püütud, kasutades kiiret säriaega 1/500 sekundit. Hämaras sisehallis esitab see pildistajale ja kaamerale kõrged nõudmised sest nii kiire säriaja puhul jõuab katik liiga vähe lahti olla. Valgust jõuab seega sensorile väha – seega peab katiku kiirust kompenseerima võimalikult lahtise ava ja kõrge ISO-ga. Pildi tehnilised andmed: f/4, 1/500 s, ISO 2500. Canon EOS 7D + EF 70-200mm f/2.8L USM IS. Elari Aaboja.

Aeglane säriaeg jätab objekti liikumise pildile näha. Katik on lahti sekund või mitu ning selle aja kestel salvestab sensor kõik, mida ta „näeb“. Aeglane säriaeg muudab liikumise uduseks trajektooriks ning loob pildile visuaalse ja huvitava efekti liikumisest. Sellised fotod on täis energiat ja mõjuvad dünaamilistena.

paul-hobusel-suur

Pikk säriaeg. Katiku lahtioleku ajal salvestab pildisensor kõik, mida ta näeb. Kui kaadris on liikumine, jääb see üldjuhul pildile ebaterava trajektoorina. Ülaloleva foto pildistamise ajal valgustasid lasteaia õue vaid tänavalaternad. Selleks, et foto liiga pime ei tuleks, oli vaja päris pikka säriaega – 1,6 sekundit. Statiivi puudumisel toetasin kaamera fotokotile ja püüdsin seda seal pildistamise ajal hoida nii liikumatult kui võimalik. Tulemusena pildistatud fotol on maapind ja taustal olevad atraktsioonid aktsepteeritavalt teravad. Kiikuva Pauli liikumistrajektoor on aga dünaamiliselt ja efektselt pildile salvestunud. Pildi tehnilised andmed: f/4, 1,6 s, ISO 1600. Canon EOS 550D + EF 24-105mm f/4L IS USM. Lauri Veerde.

Kuidas säriaega mõõdetakse?

Säriaega mõõdetakse sekundites. Pildistaja saab säriaega seada kindlate, kaameratootja poolt defineeritud sammude kaupa. Neid samme nimetatakse stoppideks. Tavaliselt algavad stopid 30. sekundist ning lõpevad 1/4000 sekundiga. Säriaja stopid vahemikus 1 sekund kuni 1/1000 sekundit on näiteks:

1, 1/2, 1/4, 1/8, 1/15, 1/30, 1/60, 1/125, 1/250, 1/500, 1/1000 (sekundit)

Tänapäeva digipeeglite säriaegu saab seadistada pisut täpsemalt kui ülal välja toodud täisstoppide rida. Täpsemaks seadistamiseks on võimalik keerata säriaega kiiremaks või aeglasemaks kas poole või koguni kolmandiku stopi kaupa:

stopid-s2riaeg

Säriajad 1, 1/2 ja 1/3 stoppi sammuga vahemikus ¼ sekundit ja 1/125 sekundit

Kõik nipid õige säriaja seadmise, ava/säriaja/ISO suhte kohta saad teada Fotokursusest “Fotograafia algkursus